Selasa, 03 Mei 2011

kematihan osama

kematian osama disambut meriah banyak orang..?

yag jadi asah disini adalah mayat nya ddikubur dialm laut? dengan alan untuk menhndari untuk menhindari para pengikut osama untuk melakukan aksi????? apakah masuk akal??????

Selasa, 19 April 2011

se mak vitimma ba mina folin sae?

CJITL Opiniaun, Artigu tuir mai ne'e hakerek husi Alberico da Costa Junior, Fundador Timor Leste Media Development Center - TLMDC ho titulu "Se Mak Sai Vitima ba Folin Mina ne'ebe A's", artigu ne'e la reprezenta opiniaun redasaun nian.

Tinan 2011 marka ho akontesimentu oioin, hahu hosi asuntu sosiál, polítika, no justisa. Iha fulan Fevereiru públiku tomak iha Kapital Dili testamuina bá asaun greve ne’ebé koundotór transporte púpliku [mikrolet] sira halao. Gereve ne’e halao , tamba mina nia folin sae. Iha fulan ne’e duni situasaun politika iha Egyptu [Mesir] manas. Kuaze ema tokon bá tokon tun bá dalan hodi eziji Prezidente Hosni Mubarak atu tun hosi ninia kargu. Situasaun politika ida ne’e efeita mina nia folin iha merkadu internasionál. Koundotór sira iha railaran, liu-liu sira ne’ebé iha Dili halao asaun pasifiku hodi husu Governu atu hasae tarifa traporte Públiku nian.

Koundotór sira mos ezije pasanjeiru sira atu selu tarifa transporte nian ho loloos tuir tarifa ne’ebé Governu estabelese, tamba situasaun ne’e afeita sira ninia rendimentu lorloron nian.

Bau ha’u asuntu mina nia folin sae ne’e importante tebes no bele sai materia diskusaun ba ema intelektual, peritu ekonomia no universitariu [mahasiswa] sira atu diskuti hodi fó sira ninia prespektiva oinsa mak atu resolve asuntu refere. Maibe, realidade hatudu katak komponente matenek nain hirak ne’e laiha interese no sensibilidade atu hare asuntu ne’e. Sira prefere liu diskuti no debate asuntu politiku sira duke asuntu sosial ne’ebé ekonomikamente afeita direita bá povu tomak ninia moris.

TVTL nia programa “interaktivu” ne’ebé baimbain diskuti asuntu kontroversial balun mos derepenti lakon hosi públiku nia let. Tuir loloos asuntu hanesan ne’e bele diskusti iha ne’ebá, maibe realidade ida ne’e la akontese. Midia nudar pillar demokrasia ida, laos deit hato’o nutisia, maibe sai mos forum públiku bá dezenvolmentu nasionál hodi forma opiniaun públiku kona-ba asuntu ruma ne’ebé iha relasaun ho interese ema barak nian.

Mahasiswa sira mos dala barak foti no kualia makas liu asuntu politika sira, hanesan isu UNTAS ne’ebé dadaun ne’e sai polemika. Hakerek nain rasik aseita 100% bá asaun ne’ebé foin lalais ne’e mahasiswa UNTL sira halao hodi hasoru UNTAS, tamba isu ida ne’e bele afeita seguransa no estabilidade nasional, kuandu Estadu la toma atensaun.

Ha’u prefere liu kamarada mahasiswa sira iha sensibilidade [kepekaan] bá asuntu sosial no ekonomia nian, tamba ne’e fó impaktu makas bá ema barak ninia moris. Mahasiswa ka studante sira rasik direitamente senti dadauk ona, tamba transporte públiku, hanesan mikrolet sira greve [mogok], entau ne’e afeita makas estudante sira hodi tuir prosesu aprendizajen nian. At liu tan, estudante pre-secundaria no secundaria sira tenke lao ain no tama tarde, tamba kareta la halai.

Floriano de Deus hosi eskola 5 de Maio Becora hateten nia tenke lao hosi uma bá eskola, tamba mikrolet la halai (STL, 7 Abril 2011). “Durante loron rua ona, ami senti araska tebes, sa tan halao izame. Ami tenke tama tuir orariu hodi tuir izame, ami tenki esforsu hodi tuir izame, maske mikrolet hapara operasaun,” Floriano dehan.

Iha sorin seluk, estudante ida hosu UNTL , Calvario dos Santos husu bá Governu atu buka solusaun bá asuntu transporte públiku iha Kapital Dili, tamba afeita makas ona bá sira ninia atividade eskola nian. Tuir hakerek nain nia hanoin, Governu presiza halo politika propiu ida ho lalais hodi responde bá situasaun ne’ebé estudante sira hasoru dadauk. Governu tenke sosa bis kota sira karik hanesan “Damri” iha Indonesia nia tempu. Damri ne’e bele ajuda fasilita estudante sira bá eskola bainhira transporte públiku sira la halai no osan ne’ebé hetan sei tama iha kofre Estadu nian.

Filafali bá asuntu mina nia folin, ema balun komenta katak mina nia folin iha rai laran sae, tamba mina iha merkadu internasional ninia folin sae. Tuir Direitór Kompainia Aitula, Silveiro Pereira Maubere (STL,5 Abril 2011), mina nia folin sae bazea ba merkadu internasional. Iha loron tolu liu bá mina nia folin iha merkadu internasionál US $ 200 kada barel. Mina ne’ebé importa mai iha railaran, hanesan iha Pertamina litru ida US 1,18 sentavus [gazolina]. No folin gazoel kada litru US $ 1,11 sentavus.

Diferente ho komentáriu hosi direitór Kompainia Aitula, Jornal Republika hosi Indonesia edisaun 8 Abril 2011 hato’o katak mina nia folin dadaun ne’e iha merkadu internasionál to’o US $ 123 kada barel. Tuir jornal ne’e, mina nia folin sae kauza hosi tensaun politika no konflitu ne’ebé dadaun mosu iha mundu Arabia ninia, hanesan konflitu iha Libya dadaun ne’e.

Tuir ha’u nia hare, Jornal Republika hatudu faktu loloos, tamba nutisia ne’e halo bazea bá investigasaun ne’ebé sira halo no bazea bá informasaun mina nia folin ne’ebé lorloron sira update. Kontrariu los bainhira ita halo komparasaun ho komentáriu ne’ebé direifór kompainia Aitula nia, tamba numeru ne’e bé nia rasik halo ne’e aas tebes kompara ho ida ne’ebé Jornal Republika públika. Ho ida ne’e, kompainia lokal sira iha railaran halo sira nia espekulasaun rasik bá mina nia folin, tamba Governu laiha kontrolu bá ida ne’e.

Atu hatun mina nia folin dadaun ne’e difisil, tamba ida ne’e impaktu hosi folin merkadu internasionál ne’ebé dalaruma sae no tun bazea bá situasaun politika no stabilidade nasaun eksportador sira. Tuir midia internasionál Kompas, mina nia folin sae ne’e sei la kleur bainhira situasaun konflitu iha Libya hahu tun. Nasaun produtor mina [OPEC} sira sei halo esforse hasae sira nia produsaun, nune’e bele normalize fali mina nia folin iha merkadu internasional (kompas, Abril 2011).

Kompainia transporte públiku sira aproveita situasaun ida ne’e hodi hasae folin tarifa tansporte nian. Faktu emperis balun hatudu katak koundotór taxi sira aproveita los oportunidade ne’e hodi hasae taxi nia folin tuir sira ninia hakarak. Maske, Governu rasik seidauk hasae tarifa transporte públika nian. Iha distritu balun, mikrolet sira mos aproveita mina nia folin sae ne’e hodi hasae folin mikrolet tuir sira nia gostu. Ezemplu, iha distritu Lautem, mikrolet diresaun Lospalos ba Suco Parlaimentu hosi US $ 1 hasae to’o US $ 1,70 sentavus. Governu lokal rasik seidauk hare asuntu ne’e hodi fó sansaun ruma ba attitude ida ne’e, karik sira laiha kuinesementu bá kazu ida ne’e.

Bazea ba observasaun ne’ebé hakerek nain halo, asaun greve ne’ebé koundotór sira halo ne’e foka liu bá atu oinsa Governu hasae folin tarifa nian. Maibe la foka bá asuntu ninia abut loloos. Tuir loloos koundotór sira protesta oinsa Governu bele interven mina nia folin iha merkadu ne’ebé dadaun ne’e sae. Klaru ke mina nia folin dadaun ne’e afeita rendimentu kompainia transporte públiku nian no fó impaktu makas bá povu Timor-Leste tomak ninia moris ekonomikamente..

Ema hotu hatene katak povu baimbain ninia rendimentu ki’ik hosi 50 sentavus kada loron. Tamba ne’e atu hasae folin tarifa transporte públiku nian, Governu tenki kuidadu liu ho asuntu ne’e no karik Governu presiza halo assessment ba rendimentu kada uma kain, nune’e bele hatene loloos povu sira ninia rendimentu. Bazea ba rezultadu assessment ne’e maka foin Governu bele foti desizaun atu hasae ka lae tarifa ne’e. Laos foti desizaun hodi hasae tarifa bazea ba asaun ka presaun deit. Governu mos presiza konsulta ho pasanjeiru sira ne’ebé uza transporte públiku sira, tamba sira mak senti direitamentu ninia impaktu kuandu tarifa hasae. Tamba ne’e, Governu tenki tetu didiak molok foti desizaun, dalaruma desizaun ne’ebé foti la justu no halo pove ki’ik mak sai vitima.

Governu mos presiza fó atensaun ba tansporte públiku sira seluk hanesan bis bá distritu sira, tamba tarifa ne’ebé kompainia bis sira implementa dadaun ne’e la bazea ba tarifa ne’ebé Governu tau. Maibe tarifa refere kompainia sira hasae rasik bainhira krize militar mosu iha 2006. Governu iha tempu ne’ebá la tau matan ba tarifa ida ne’e, tamba konsentra liu ba asuntu dislokadu [IDP] sira no foka liu ba petisionariu sira ninia problema. Entau ida ne’e fó oportunidade bá kompainia sira hodi hasae tarifa tuir sira nia hakarak rasik. Folin tarifa bis ba Lospalos molok krize maka US $ 5, maibe iha krize nia tempu to’o agora sae ba US $ 7. Aumentu tarifa ne’e fó ona impaktu makas bá povu ki’ik no studante sira ne’ebé dadaun ne’e halao hela sira nia estudu iha Kapital Dili.

Impaktu ida ne’e la kona Governu ninia ofisial sira no member Parlamentu sira, tamba sira hetan fasilidade diak hosi estadu, hanesan kareta no motor luksu. Governu, liu hosi instituisaun kompetente tenke interven mina nia folin ne’ebé kompainia mina sira hasae, se lae povu ki’ik sira sai vitima nafatin bá asuntu ne’e. Defaktu, Governu la halo ida ne’e no prefere liu ho nonok duke foti medida imediata ruma. Parlamentu Nasionál rasik laiha ona sensibilidade bá asuntu sosiál no ekonomia sira hanesan ne’e. Tuir lololos deputadu sira iha obrigasaun hodi tun ba tereinu atu hare kondisaun real ne’ebé iha no halo rekomendasaun ruma bá Governu.

Atu resolve situasaun ida ne’e, Governu Timor-Leste presiza interven lalais mina nia folin liu hosi aprosimiasaun bá Pertamina Indonesia hodi hatun mina nia folin. Parlamentu mos presiza halo fiskalizasaun bá kompainia lokal sira ne’ebé fa’an mina, nune’e sira labele espekula mina nia folin tuir sira nia hakarak. Governu mos presiza sosa bis hanesan “Damri” hodi nune’e bele ajuda fasilita eskola oan sira bá eskola bainhira transporte públiku sira la halai. Diresaun Nasionál Transporte Tereste tenki koopera ho Governu lokal sira hodi hare tarifa transporte púpliku ne’ebé kompainia sira hasae iha distritu sira.

Universitariu ka mahasiswa sira mos presiza hare no tanke iha sensibilidade bá situasaun sosial no ekonomia sira hanesan ne’e, tamba ninia impaktu direitamentu bá ita-boot sira no povu ki’ik sira. Se rekomendasaun hirak ne’e la halo tuir, situasaun ne’e sei kontinua afeita povu ki’ik sira ninia ekonomia. Hein katak Governu nia ofisial no membru Parliamentu sira le’e opiniaun ida ne’e. Ita hein! Hakarek Nain Nudar Fundador Timor-Leste Media Development Centre (TLMDC) no Eis Memberu Dewan Solidaritas Mahasiswa [Dewan Mini Lautem] Email: alberico@tlmdc.org

Jumat, 15 April 2011

Brazil Iha Projeitu 24 Iha Timor Leste

Brazil Iha Projeitu 24 Iha Timor Leste

PDFPrintE-mail

Written by */CJITL Friday, 04 March 2011 17:05
12Share
0diggsdigg
vote
nowBuzz up!
CJITL flash, Prezidente Brazil, Dilma Rouseff konfirma katak oras ne’e dadaun iha projeitu hamutuk 24 mak governu brazil asiste hela iha Timor Leste.

Dilma haktuir ida ne’e hafoin simu vizita de trabalho husi Primeiru Ministru, Xanana Gusmao, Kinta feira semana ne’e iha palasio prezidensial Brazil nian.

“Brazil atualmente iha projeitu 12 iha area koperasaun teknika no 12 sira seluk iha area negosiasaun” hateten Dilma ho lian portugues ba media Beazil.

Prezidente Brazil ne’e mos konfirma katak nasaun ne’e kontinua asistensia ba Timor Leste liu – liu area ekonomia.

Xanana Gusmao sei remata nia vizita ba membru nasaun lingua portuguesa iha loron 5 Marcu 2011 (*/CJITL

DDezempregu: Biban Ida Kria Instabilidade Iha TLezempregu: Biban Ida Kria Instabilidade Iha TL

DDezempregu: Biban Ida Kria Instabilidade Iha TLezempregu: Biban Ida Kria Instabilidade Iha TL

PDFPrintE-mail

Last Updated on Tuesday, 12 April 2011 16:41 Written by */Fundasaun Mahein Tuesday, 12 April 2011 16:02
Share
0diggsdigg
vote
nowBuzz up!
CJITL Opiniaun, Artigu tuir mai hakerek husi ne'ebe servisu ba Fundasaun Mahein – FM ho Titulu “Dezempregu: Biban Ida Kria Instabilidade Iha Timor-Leste” artigu ne'e la reprezenta redasaun CJITL nia opiniaun.

Iha Timor-Leste asuntu dezempregu sai ona nudar problema boot ba governu no estadu iha nasaun foun ida ne’e. Hahu Timor-Leste hetan nia restorasaun total 2002, problema dezempregu sai ona kestaun ida ne’ebe seriu ba governu tanba numeru dezempregu kada tinan aumenta ba bei-beik, maibe laiha kampu de servisu ne’ebe halo juventude barak mak sai frustradu.

Maske numeru dezempregu iha Timor-Leste seidauk klaru maibe tuir estudu ka peskiza ne’ebe hala’o husi Sekretaria Estadu Formasaun Profesional no Empregu (SEFOPE), 2009-2010, konsege diskobre ona numeru dezempregu hamutuk rihun 600 resin iha Timor-Leste. Situasaun dezempregu ne’e sura husi idade tinan 15 ba leten. No, tuir rezultadu sensus 2010 mos hatudu katak total populasaun hamutuk Um Millaun resin ne’e maioria joven ho idade 15 ba leten ne’ebe mai husi distritu sanolu resin tolu.

Husi numeru joventude dezempregu hirak ne’e maioria dadaun buka moris iha kapital Dili tanba sira senti katak sidade Dili hanesan kapital nasaun ne’ebe bele hafasil sira atu hetan kampu de servisu, maske realidade hatudu oin seluk.

Tebes duni, problema dezempregu ba juventude ka ema nurak sira iha sidade Dili ne’ebe tuir Avaliasaun Pobreza/Poverty Assessment estima hamutuk 43 % iha 2001, numeru ne’e iha probabilidade atu sai bo’ot liu to’o ohin-loron. No, tinan-tinan Timor oan hamutuk nain 15.000-20.000 mak tama iha merkadu servisu nian maibe mane 13% no feto 9% deit mak hetan ordenadu/salariu. Ohin loron juventude barak mak la iha abilidade bazika no formasaun, sira balun para tiha sira nia estudus durante tinan hirak konflitu nian molok ukun an. Kuran profisiensia iha lian nasional Portugés no iha lian servisu Inglés, hanesan impedimentu seluk ida wainhira sira hakarak hetan servisu ne’ebe mak selu diak liu iha governu ka organizasaun internasional sira.

Volume dezempregu ne’ebe aumenta ba baei-beik ne’e mos sai preoukupasaun entidades tomak nasaun ida ne’e. Iha publikasaun www.cjitl.org Sexta, (25/02) esplika katak Tuir statistika NGO Konfederasi Sindikatu Trabalhadores Timor Leste (KSTL) nia hatudu katak kada tinan aumenta 25% to’o 30% merkadu dezempregu iha Timor-Leste tanba governu la iha planu ne’ebe adekuadu ba asuntu hirak ne’e. No, pior liu tan governu fo fali oportunidade boot ba ema estranjeirus, hanesan ema husi nasaun Indonesia, Xina, Filipina, India no Vietnam hodi halo servisu nudar trabalhadores ba konstruksaun, otelaria, faan sasan no loke bar ka restorante iha Timor-Leste.

Mosu perguntas, tanba saida mak governu fo oportunidade servisu barak liu ba ema estranjeirus duke ema timor oan rasik? Tanba saida ida ne’e akontese? No, tanba saida mak governu haruka timor oan barak ba servsiu fali iha rai liur maske iha timor leste rasik servisu ne’ebe refere mos iha? Ne’e persiza governu no estadu tetu didiak. Tuir lolos governu tenki fo peroridade ba timor oan rasik atu hetan servisu iha nia rai laran la’os ema estranjeirus. Tanba timor oan barak mak iha potensia ne’ebe hanesan ho ema estranjeirus sira hodi halo servisu hirak ne’e iha. Hanesan, konstruksaun, otelaria, alfaete, mekanika no seluk-seluk tan.

Wainhira governu nafatin la fo importansia ba asuntu dezempregu iha Timor-Leste maka fo biban boot ba problema sosial ne’ebe sei afeita mos ba siguransa internal nasaun ida ne’e.

Tanba saida mak asuntu dezempregu ne’e bele mos konsidera nudar asuntu ne’ebe afeita ba seitor siguransa Timor-Leste? Dala ruma nia resposta barak liu karik. Iha ne’e, Fundasaun Mahein koko liga ba problema sira iha pasadu hanesan kazu ninja iha Suai tinan kotuk, kazu ninja iha Venilale, konfrontasaun entre artemarsias no juventude iha kapital Dili, Bobonaro no Baucau iha Fulan Janeiru foin lalais ne’e karik ita bele konsidera parte ida husi asuntu dezempregu.

No, at liu tan kazu kobransa ilegal ne’ebe mosu iha iha Distritu Manufahi, Suai no Same hasoru terseira idade sira, hodi kobra katuas sira kada ema $. 750.00 ba leten. (le’e STL Online 08 Marsu). Buat hirak ne’e hotu nia hun no abut mai husi hahalok dezempregu. Tanba, wainhira ema hamlaha, laiha osan atu sosa hahan, fos, selu eskola ect, ema bele halo meus saida deit hodi bele hetan saida mk sira hakarak. Maske asaun ne’ebe sira halo bele fo perguzu ba sira nia moris. No, persiza ita hotu tau iha memoria (kakutak) katak juventude Timor-Leste ne’ebe maioria dezempregu ne’e mos barak liu involve an iha grupu artemarsiais hirak ne’ebe dadaun ejiste iha Timor Leste.

Tuir relatoriu Banku Mundial rasis hatudu kata juventude idade 15-20 hamutuk 20.000 ne’ebe rejista iha grupu artemarsiais, no la sura sira ne’ebe la rejistadu hamutuk 90.000 ne’ebe espailha iha distritu sanolu resin tolu. Husi ema hirak ne’e barak liu laiha kampu de servisu ba sira. Tanba ne’e governu persiza tau atensaun ba asuntu dezempregu iha Timor-Leste nudar programa espesial hodi fo asegura ba estabilidade nasional.

Iha biban ne’e, Fundasaun Mahein la’os fo kulpa ba artemarsiais ou dun ba artemarsiais mak sai hanesan ameasa ba estabilidade nasaun. Maibe, FM koko hare’e liu konaba realidade ne’ebe akontese durante ne’e katak konfrontasaun ne’ebe mosu entre artemarsiais dala ruma mos iha ligasaun ho dezempregu. Maske dala barak konfrontasaun grupu artemarsiais hirak ne’e publiku hare’e husi oklu sorin deit hodi fo intrepertasaun katak konfrontasaun ne’e nudar problema grupu ka privadu. Maibe sekarik ita hare’e klean, karik iha relasaun ho dezempregu. Ita iamjina tok, kuandu ema barak mak hetan oportunidade servisu no lor-loron gasta tempu iha fatin servisu maka otomatikamente ema susar oituan atu halo problema ka hanoin at.

Tanba ema ida-idak hanoin no preukupa ba nia servisu ka atividade. Maibe sekuandu ema barak la hetan servisu, no lor-loron gasta nia tempu ba hemu lanu, laiha osan atu sustensa nia moris, osan laiha no labele asesu edukasaun maka otomatikamente fasil los sira bele tama iha grupu krimi organizadu. No, wainhira juventude hirak ne’e tama ona grupu krimi organizadu maka sei fo biban boot hodi hamosu instabilidade iha nasaun foun ida ne’e.

Bazeia ba kazu hirak iha leten sai hanesan sasukat ida katak asuntu dezempregu ne’e sai duni dalan ne’ebe buras hodi implika seitor siguransa iha nasaun ida ne’e. Tanba ho kampu de servisu ne’ebe limitadu no kriteria lingua Portuges no Ingleh ne’ebe domina iha instituisaun governu no estadu sai mos dezafiu ida ba ema timor oan, liu-liu juventude susar atu hetan servisu.

Ho kondisaun hirak ne’ebe iha halo juventude sira sai frustradu hodi inklina an ou tama (terjerumus) iha krimi organizadu hodi halo kobransa ilegal hasoru povu kiak sira. Juventude balun ne’ebe tama iha grupu artemarsiais mos komesa frustradu no buka hemu lanu hodi provoka malu hodi hamosu konfrontasaun ne’ebe halo komunidade moris la seguru. Buat hirak ne’e hotu sai kestaun boot ba seitor seguransa iha Timor-Leste.

Nune’e mos, misaun UNMIT ne’ebe sei remata iha Dezembru 2012, sai mos kestaun ida ba governu tanba hakarak ka lakohi sei hahoris tan dezempregu foun, timor oan barak mak sei lakon nia servisu wainhira UNMIT reduz ona sira nia misaun. Ba asuntu ne’e, saida mak governu sei halo? Karik iha planu konkretu ruma? Ka, konsidera ne’e la’os asuntu seriu ida? Persiza ita hotu hanoin lisuk.

Maibe, wainhira ema intelektul barak ne’ebe durante ne’e servisu ho misaun UNMIT lakon fila fali oportunidade servisu maka problema sosial sei sai hetok boot liu tan iha sosiadade nia leet. Tanba, ema hira ne’e hahu fila fali halo kompetisaun ba juventude sira ne’ebe durante ne’e nunka hetan servisu, hahu husi tempu ukun an to’o ohin loron.

Tanba ne’e governu persiza hare’e asuntu dezempregu iha Timor-Leste sai hanesan planu imediata hodi loke kampu de servisu ba juventude iha rai laran no fo oportunidade uluk ba timor oan, la inklui ho politika governu ne’ebe haruka timor oan ba servisu nasaun seluk hanesan Korea de Sul. No, governu labele hanoin katak haruka timor ona ba servisu iha rai liur nudar meus ida atu rezolve problema dezempregu iha rai laran. Maibe, oinsa governu fo servisu ba juventude iha rai laran. Persiza mos hasai kresimentu ekonomia povu nian liu husi programa “Povu Kuda Governu Sosa” atu nune’e povu no juventude ka ema hotu-hotu bele fasil hetan osan hodi sustenta sira nia moris.

Nune’e mos governu persiza investe barak iha area kapasitasaun ba juventude hanesan kursu lingua, komputador, administrasaun, teknika no seluk-seluk. Atu nune’e sira bele kompete iha mundu globalizasaun nian no bele hafasil sira atu hetan servisu iha instituisaun governu, estadu ka ONG sira.

Persiza iha kontinuasaun nafatin politika governu liu husi dirasaun SEFOPE hodi fo treinamnetu profesional, treinamentu emprezarial ne’ebe bele sai nudar kapital umanu ba juventude sira atu kria kampu de servisu rasik, hanesan bengkel, mekanika ka workshop nomos agrikultura grupu iha baze, hanesan promosaun feto iha nia grupu agrikultura nian, atu bele kria rede servisu, liu-liu konaba aspeitu atividade ekonomia.

Oinsa ita boot sira nia hanoin? Moris ba tempu dadaun ne’e vida moris karun tebes, nomos iha tempu hanesan influensia global mos rekruta ema nia hanoin muda istilu moris/life style maibe oinsa osan laiha atu realize mehi hirak ne’e iha leten. Sekuandu laiha ona biban atu realiza mehi maka bele uza meus oi-oin, I mos iha biban ba grupu organizadu sira bele rekruta sira, oinsa karik ne’e akontese? Hein ita boot sira nia hanoin lisuk. **

Estudantes Universitariu Husi Malang no UNPAZ Estajiu Iha CJITL

Estudantes Universitariu Husi Malang no UNPAZ Estajiu Iha CJITL

PDFPrintE-mail

Last Updated on Thursday, 14 April 2011 07:22 Written by CJITL Internships Thursday, 14 April 2011 07:14
5Share
0diggsdigg
vote
nowBuzz up!
CJITL flash, Centru Jornalista Investigativu Timor Leste – CJITL iha fulan Abril ne'e kontinua simu estudante finalista husi Universidade da Paz atu halo estajiu ou Praktek Kerja Lapangan – PKL hafoin iha Novembru tinan kotuk simu Estajiariu husi Malang, Indonezia.

Iha Novembru 2010 liu ba CJITL simu Estudante finalista na'in ida husi Universidade Tunga Dewi Malang halo estajiu durante fulan ida hafoin remata teoria konaba siensia jornalismu iha Malang.

Iha fulan Marcu 2011, CJITL mos simu tan estudante na'in ida husi Universidade Tunga Dewi Malang hodi halo estajiu iha CJITL.

Iha Fulan Abril ne'e, CJITL kontinua hikas simu estudante Timor oan nain 3 n'eebe finaliza ona sira nia teoria konaba Siensia Relasaun Internasional iha Universidade da Paz- UNPAZ hodi halo estajiu durante fulan ida konaba servisu Media Online CJITL.

Joao Rodrigues Cardoso hanesan Estajiariu ida husi UNPAZ ba reporter CJITL hateten katak nia kontenti tanba bele halo estajiu iha organizasaun media nasional hanesan CJITL hodi aplika matenek ne'ebe nia simu durante tinan 4 husi UNPAZ.

“Estajiu ka PKL nu'udar kriteria ida husi universidade molok hetan graduasaun, no hau hetan oportunidade atu estajiu ho maluk na'in rua seluk iha CJITL durante fulan ida, hau hein katak hau sei apriende mos oinsa manajementu servisu no impaktu publikasaun CJITL nian ba publiku internasional” Joao konfirma.

Nia mos realsa liu tan katak nia sei tenta atu uja nia matenek ne'ebe hetan iha universidade atu tau iha pratika hodi nune'e bele hetan esperensia foun ne'ebe nia mehi iha nia moris.

Iha oportunidade hanesan, Sekretariu Jeral CJITL, Filomeno de Brito Carvalho konfirma katak CJITL nia odan matan nakloke ba estudante universitariu husi universidade ne'ebe deit ne'ebe hakarak mai halo estajiu iha fatin ne'e.

“Ami laiha rekursu ne'ebe diak liu, maibe ami nia esperensia bele lidera ami atu halo servisu ho seriedade no sai ezemplu ba organizasaun media seluk katak buat hotu atu la'o diak la depende ba osan deit maibe depende ba komitmentu no dedikasaun” Filomeno hateten.

Filomeno mos remata hodi husu ba estajiariu sira ne'e atu uja didiak tempu ne'ebe iha atu bele aprende buat foun ruma husi area komunikasaun liu – liu buat sira ne'ebe iha relasaun ho siensia ne'ebe estuda iha UNPAZ. (Janio Ovelino & Joaquina Freitas/CJITL Internship)

Kamis, 14 April 2011

Impertil menuju masa depan

Impertil merupakan sebuah organisasi yag merankul semua mahasiswa pertambangan timor leste yang ada di INSTITUT TEKNOLOGI ADHI TAMA SURABAYA (ITATS),